Genka räägib oma uuel mixtapel rohkem uudiseid ja muresid ja rõõme Eestist kui Postimees ja Ekspress viimasel aastal kahepeale kokku. Fuck kui pask on ikka seis ajakirjandusega. Ja kui hästi on räpiga. Ma pidin selle loo valmis kirjutama juba varem. Aga Pähkel tahtis mulle taha keerata ja ma pean nagu lits kohal käima, kui Pähklil tuhin on. See esimene aste sai nüüd läbi. Ja siis sõitsin Moskvasse.
Ja Paul Oja muusika. Kindlasti andekam kui see kuradi lege mobiilimuusik Pärt. Üldse, me peame rääkima Arvo Pärdist. Kõik me peaksime õppima Arvo Pärdilt kõige olulisemat asja, mis ta elus on teinud – lahkunud Eestist. Sellega peaks algama iga lugu Pärdikust. Et ta põgenes läände. Ma sõitsin itta. Aga seekord ma ei kirjuta muusikast ega seega ka Paulist väga. Paul on too cool for school nagu alati ja parim selles. Ma lihtsalt olen ta hardcore fänn. Aga kui eelmine album mängis Pauli tugevustele, siis see on Genka album rohkem. Vot nii.
